Liigu sisu juurde

Komisjoni pöördumine on riigilõivuvaba. Ühistu põhikirjaga võib ette näha, et ühistu liikmed peavad, juhul kui ühistu netovara on vähem kui pool osakapitalist, tasuma lisasissemaksed. Kui põhikirja kohaselt tuleb liikmetele maksta dividende, makstakse ühistu liikmele osa kasumist dividend vastavalt tema osalemisele ühistu tegevuses. Prokuura - volitus, mis annab ettevõtja esindajale prokuristile õiguse esindada ettevõtjat kõigis majandustegevusega seotud õigustoimingutes.

Usaldusühingule kohaldatakse täisühingu kohta käivaid sätteid, kui äriseadustikust ei tulene teisiti. Usaldusosanikul ei ole õigust usaldusühingut juhtida, kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

Usaldusosanik osaleb usaldusühingu osanike otsuste tegemisel nagu täisosanik. Aktsiaseltsi kõrgeim juhtimisorgan on aktsionäride üldkoosolek; aktsiaseltsil peavad olema juhatus ja nõukogu. Aktsionärid teostavad oma õigusi aktsiaseltsis aktsionäride üldkoosolekul korraline üldkoosolek ja erakorraline üldkoosolekkui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Korraline üldkoosolek toimub vähemalt üks kord aastas. Juhatus on aktsiaseltsi juhtorgan, mis esindab ja juhib aktsiaseltsi.

Juhatus peab juhtimisel kinni pidama nõukogu seaduslikest korraldustest. Tehinguid, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, võib juhatus teha ainult nõukogu nõusolekul.

Juhatus on kohustatud tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. Juhatus peab esitama nõukogule vähemalt kord nelja kuu jooksul ülevaate aktsiaseltsi majandustegevusest ja majanduslikust olukorrast, samuti teatama koheselt aktsiaseltsi majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest aktsiaseltsi majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest.

Juhatus peab teatama ka aktsiaseltsiga seotud äriühinguid puudutavatest asjaoludest, mis võivad oluliselt mõjutada aktsiaseltsi tegevust. Juhatus korraldab aktsiaseltsi raamatupidamist. Juhatuse liige ei pea olema aktsionär. Juhatuse liikmed valib ja kutsub tagasi nõukogu. Kui juhatusel on üle kahe liikme, valivad juhatuse liikmed endi hulgast juhatuse esimehe, kes korraldab juhatuse tegevust.

Põhikirjaga võib juhatuse esimehe määramise õiguse anda nõukogule. Nõukogu planeerib aktsiaseltsi tegevust ja korraldab aktsiaseltsi juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle.

Kontrolli tulemused teeb nõukogu teatavaks üldkoosolekule. Nõukogul on kolm liiget, kui põhikiri ei näe ette suuremat liikmete arvu. Suurendage peenise laiust liige ei pea olema aktsionär.

Nõukogu liikmeks ei või olla aktsiaseltsi juhatuse liige, prokurist ega audiitor, samuti aktsiaseltsi tütarettevõtja juhatuse liige. Põhikirjas võib näha ette muid isikuid, kes ei või olla nõukogu liikmeks. Nõukogu liikmed valib ja kutsub tagasi üldkoosolek. Nõukogu liikmed valivad endi hulgast esimehe, kes korraldab nõukogu tegevust. Nõukogu esimehe valimisest ja vahetumisest tuleb viie päeva jooksul teatada äriregistri pidajale. Teatamiseks tuleb esitada asjakohane nõukogu otsus.

Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul. Koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees või teda asendav nõukogu liige. Tulundusühistu - kõrgeim organ on üldkoosolek.

Üldkoosolek on korraline või erakorraline. Korraline üldkoosolek toimub üks kord aastas. Erakorralise üldkoosoleku kutsub juhatus kokku oma äranägemise järgi. Üldkoosoleku päevakorra määrab juhatus, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Kui üldkoosoleku kutsuvad kokku liikmed, nõukogu või audiitor, määravad nemad ka koosoleku päevakorra.

Otsused tehakse hääletusel, kus igal ühistu liikmel on üks hääl.

Eesti Vabariigi ühistuseadus [terviktekst muudatustega kuni 17.06.98]

Ühistu juhtorgan on juhatus. Juhatuse liikmete arv määratakse põhikirjaga. Juhatuse liige ei pea olema ühistu liige. Vähemalt poolte juhatuse liikmete elukoht peab olema Eestis, mõnes teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis.

Kui ühistul on nõukogu, peab juhatus juhtimisel kinni pidama nõukogu seaduslikest korraldustest. Kui ühistul on nõukogu, võib ühistu põhikirjas ette näha, et juhatuse esimehe määrab nõukogu.

Juhatus korraldab ühistu raamatupidamist. Juhatuse liikmed valib ja kutsub tagasi üldkoosolek. Kui ühistul on nõukogu, valib ja kutsub juhatuse liikmed tagasi nõukogu. Juhatuse liikme volituse lõppemise või uue juhatuse liikme äriregistrisse kandmise avaldusele tuleb lisada nõukogu otsus ja koosoleku protokoll, nõukogu puudumise korral üldkoosoleku protokoll.

Mitterahaliseks sissemakseks võib olla ka ühingule teenuste osutamine, samuti vara ühingule üleandmine või ühingu kasutusse andmine.

Osakapitali väljendatakse eurodes. Osakapital peab olema vähemalt 2 eurot. Osa eest võib tasuda nii rahaliselt kui mitterahaliselt. Kiirmenetluse korras osaühingu asutamisel on lubatud teha osakapitali sissemakse vaid rahaliselt. Rahalise sissemakse tasumiseks avatakse osaühingu nimele pangaarve. Mitterahaliseks sissemakseks võib olla mistahes rahaliselt hinnatav ja osaühingule üleantav asi või varaline õigus.

Osaühingu juhatus hindab mitterahalise sissemakse väärtust ning esitab äriregistrile vara osaühingule üleandmise lepingu ja vara väärtust tõendavad dokumendid.

Asutajad peavad osa eest täielikult tasuma enne osaühingu äriregistrisse kandmise avalduse esitamist, kui asutamislepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

Osaühingu asutamine sissemakseid tegemata - kui osaühingu kavandatud osakapital ei ole suurem kui 25 eurot, võib asutamislepinguga ette näha, et asutajad ei pea osaühingu asutamisel osa eest tasuma. Sel juhul saab osaühingu asutajaks olla üksnes füüsiline isik. Kui põhikirjaga ei ole ette nähtud ühistu liikmete isiklikku vastutust ühistu kohustuste eest, peab osakapital olema vähemalt 2 eurot. Kui põhikirjaga on ette nähtud ühistu liikmete lisavastutus, peab liikmete lisavastutuse summa olema vähemalt 2 eurot.

Ühistu põhikirjaga võib ette näha, et ühistu liikmed peavad, juhul kui ühistu netovara on vähem kui pool osakapitalist, tasuma lisasissemaksed. Lisamaksete tasumise kohustus on piiramatu, kui põhikirjaga ei ole seda piiratud kindla summaga või suhtega liikme osamaksu. Aktsiakapital peab olema vähemalt 25 eurot.

Sissemakse aktsiaseltsi võib olla rahaline või mitterahaline. Aktsia eest tuleb tasuda rahas, kui põhikirjas ei ole ette nähtud mitterahalise sissemaksega tasumist.

Dragnet: Brick-Bat Slayer / Tom Laval / Second-Hand Killer

Rahalise sissemakse tasumiseks avatakse aktsiaseltsi nimele pangaarve. Mitterahaliseks sissemakseks ei või olla aktsiaseltsile osutatav teenus ega tehtav töö ega ka asutajate tegevus aktsiaseltsi asutamisel.

Aktsionäri ei või ilma tema nõusolekuta kohustada tegema sissemakseid, mis ületavad aktsia nimiväärtust või arvestuslikku väärtust ja ülekurssi.

Samuti ei või aktsionärile tagastada tema poolt tehtud sissemakset ega maksta sissemakselt intressi. Aktsionär, kes ei tasu aktsia eest õigeaegselt, on kohustatud maksma aktsiaseltsile viivist seaduses sätestatud ulatuses, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.

See ei välista ega piira viivist ületava kahju hüvitamise nõude esitamist. Jaotamisele kuuluvast kasumiosast arvestatakse igale osanikule osa vastavalt tema sissemakse suurusele, kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kui osanik ei ole tasunud sissemakset, kaetakse sissemakse talle arvestatud kasumiosa arvelt. Kahjumi katavad osanikud võrdeliselt nende sissemaksete suurusega, kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

OSAÜHING Väljamaksete tegemine osanikele Osanikele võib teha väljamakseid puhaskasumist või eelmiste majandusaastate jaotamata kasumist, millest on maha arvatud eelmiste aastate katmata kahjum, kinnitatud majandusaasta aruande alusel. Osanikule makstakse osa kasumist dividend võrdeliselt tema osa nimiväärtusega, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.

Osanikele ei tohi teha väljamakseid, kui ühingu viimase majandusaasta lõppemisel kinnitatud majandusaasta aruandest ilmnev ühingu netovara on väiksem või jääks väiksemaks osakapitali ja reservide kogusummast, mille väljamaksmine osanikele ei ole lubatud seadusest või põhikirjast tulenevalt. Osanikul on õigus nõuda osanike otsusega ettenähtud dividendi väljamaksmist. Dividend makstakse välja rahas.

Osaniku nõusolekul võib dividendi välja maksta ka muus varas. Omaniku õigused eluruumile 1 Omanik võib kasutada eluruumi ise, anda oma perekonnaliikmete kasutusse või lepingu alusel teiste isikute kasutusse või majutada sellesse ajutisi elanikke käesolevas seaduses sätestatud korras.

Üldsätted § 1.

Eluruumi omaniku perekonnaliikmed 1 Eluruumi omaniku perekonnaliikmed on tema abikaasa, nende lapsed ja vanemad. Eluruumi omaniku perekonnaliikmete õigused ja kohustused 1 Eluruumi omaniku perekonnaliikmetel, keda ta on majutanud temale kuuluvasse eluruumi, on õigus kasutada ruume võrdselt omanikuga, kui nende majutamisel ei olnud teisiti kokku lepitud.

Neil on õigus majutada neile omaniku poolt kasutada antud ruumidesse oma alaealisi lapsi; teiste perekonnaliikmete majutamine on lubatud ainult omaniku loal. Teise eluruumi andmine omanikule eluruumi lammutamise korral 1 Eluruumi lammutamise korral seoses maa sundvõõrandamisega või selle kasutusõiguse lõpetamisega riiklikeks või munitsipaalvajadusteks annab eluruumi lammutamist taotlenud institutsioon lisaks tekitatud kahju hüvitamisele omaniku taotluse korral talle seadusega sätestatud korras kasutada teise eluruumi.

Korteriomanditeks jagatud elamu majandamine Korteriomanikud võivad asutada elamu ühiseks majandamiseks korteriühistu või valida ehitise ja maatüki mõtteliste osade ühise majandamise muu vormi. Korteriühistu õiguslik seisund, tegevuse alused ja lõpetamise erisused sätestatakse korteriühistuseaduses RT I61, ;42, ; 49, Elamuühistu -kooperatiivi mõiste 1 Elamuühistu -kooperatiiv on mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on liikme valdusesse anda liikmelisuse alusel kasutamiseks eluruum omaette korterina elamuühistule -kooperatiivile kuuluvas elamus ning korraldada elamu, elamualuse ja elamu teenindamiseks vajaliku maa majandamist.

Elamuühistu -kooperatiivi tegevuse õiguslikud alused Elamuühistu -kooperatiiv lähtub oma tegevuses käesolevast seadusest, Eesti Vabariigi ühistuseadusest, mittetulundusühingute seadusest ja oma põhikirjast.

Kuidas suurendada liige kahe paeva jooksul

Elamuühistu -kooperatiivi liikme õiguste ja kohustuste kindlaksmääramine Elamuühistu -kooperatiivi liikme õigused ja kohustused tema valduses oleva eluruumi kasutamisel sätestatakse käesolevas seaduses ja elamuühistu -kooperatiivi põhikirjas. Elamuühistu -kooperatiivi liikme perekonnaliikmed 1 Elamuühistu -kooperatiivi liikme perekonnaliikmed on käesoleva seaduse paragrahvis 10 nimetatud isikud.

Eluruumi üürileandmine elamuühistu -kooperatiivi majas 1 Elamuühistust -kooperatiivist väljaastunud või väljaarvatud liikme valduses olnud vabanenud eluruumi võib elamuühistu -kooperatiiv kuni uue liikme vastuvõtmiseni või selle eluruumi tööandja eluruumiks tunnistamiseni anda üürile vabanemisest arvates mitte kauemaks kui üheks aastaks kohustusega vabastada eluruum pärast selle tähtaja möödumist.

Ajutised elanikud elamuühistu -kooperatiivi majas Elamuühistu -kooperatiivi liige, samuti käesoleva seaduse paragrahv 18 1. Osamaksu võõrandamine 1 Elamuühistu -kooperatiivi liikmel on õigus talle kuuluv osamaks võõrandada isikule, kes käesoleva seaduse ja elamuühistu -kooperatiivi põhikirja kohaselt vastab liikme kohta sätestatud tingimustele.

Abikaasade ühisomandisse kuuluva osamaksu võib elamuühistu -kooperatiivi liige võõrandada üksnes abikaasa eelneval kirjalikul nõusolekul.

Elamuühistu -kooperatiivi liikmeks astumise eelisõigus osamaksu pärimise korral 1 Elamuühistu -kooperatiivi liikmega koos elanud abikaasal on liikme surma korral eelisõigus elamuühistu Kuidas suurendada liige kahe paeva jooksul liikmeks astumisel juhul, kui tal on õigus osale osamaksust. Elamuühistu -kooperatiivi liikme elamuühistust - kooperatiivist väljaarvamine 1 Elamuühistu -kooperatiivi liige arvatakse elamuühistust -kooperatiivist välja tema surma korral.

Samuti võidakse liige elamuühistust -kooperatiivist välja arvata, kui Suurenenud liige seks 1 ei tasu kindlaksmääratud ajaks ettenähtud osamaksu või majandamiskulude eest; 2 korduvalt rikub elamuühistu -kooperatiivi põhikirja; 3 korduvalt rikub või lõhub eluruumi või ei kasuta seda sihipäraselt või oma süülise käitumisega teeb võimatuks teiste elanike kooselu temaga ühes korteris või majas; 4 on esitanud elamuühistusse -kooperatiivi vastuvõtmisel teadlikult ebaõigeid andmeid, mille tõttu tema vastuvõtmine elamuühistu -kooperatiivi liikmeks ei olnud õiguspärane; 5 on osamaksuna elamuühistule -kooperatiivile makstud summad saanud kuritegelikul teel.

Elamuühistu -kooperatiivi endise liikme väljatõstmine tema valduses olevast korterist 1 Elamuühistu -kooperatiivi liige, kes arvati elamuühistust -kooperatiivist välja käesoleva seaduse paragrahv 23 1. Keeldumise korral kuulub ta ühes kõigi temaga koos elavate isikutega kohtu korras väljatõstmisele teist eluruumi vastu andmata.

Temaga koos elanud perekonnaliikmed säilitavad eluruumi kasutamise õiguse käesoleva seaduse paragrahv 17 3. Elamuühistu -kooperatiivi liikme perekonnaliikme väljatõstmine Elamuühistu -kooperatiivi liikme perekonnaliikme võib kohtu korras teist eluruumi vastu andmata korterist välja tõsta käesoleva seaduse paragrahv 23 1. Elamuühistu -kooperatiivi liikmete kindlustamine eluruumiga seoses elamu lammutamisega Elamu lammutamise korral seoses maa sundvõõrandamisega üldistes Kuidas suurendada liige kahe paeva jooksul antakse seal elavatele elamuühistu -kooperatiivi liikmetele koos nendega elavate perekonnaliikmetega nende soovil lisaks tekitatud kahju hüvitamisele kasutada teine eluruum käesoleva seaduse paragrahv 55 2.

Elamuühistu -kooperatiivi vara jaotamine Elamuühistu -kooperatiivi lõpetamisel jaotatakse elamuühistu -kooperatiivi vara selle liikmete vahel vastavalt liikme kasutuses oleva eluruumi suurusele notariaalselt tõestatud jaotusplaani alusel. Üürilepingu mõiste 1 Üürilepingu järgi kohustub eluruumi üürileandja andma teise isiku üürniku kasutusse eluruumi selles elamiseks kokkulepitud tähtaja jooksul ja tingimustel, üürnik aga kohustub kasutama üüritud eluruumi vastavalt selle otstarbele ja maksma üüri.

Üürilepingu ese 1 Üürilepingu esemeks on eluruum. Üürilepingu esemeks koos eluruumiga võivad olla ka eluruumi teenindamiseks vajalikud ruumid puukuur, pesuköök, kelder jne ja abiruumid, kui need on vajalikud eluruumi kasutamiseks või nende kasutamises lepitakse kokku üürilepingus. Üürilepingu vorm ja tähtaeg 1 Üürileping sõlmitakse kirjalikult. Kui lepingus ei ole tähtaega ära näidatud, loetakse see sõlmituks viieks aastaks.

Üürniku eesõigus uue üürilepingu sõlmimiseks 1 Lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt täitnud üürnikul on lepingu tähtaja möödumisel eesõigus uue üürilepingu sõlmimiseks, välja arvatud käesoleva seaduse paragrahvis 33 sätestatud juhtudel. Selle õiguse mittekasutamise korral loetakse üürileping pikenenuks esialgses lepingus näidatud tähtajaks.

Pikenenud lepingule ei kohaldata käesoleva paragrahvi 1. Uue lepingu sõlmimisest keeldumine üürilepingu lõppemisel 1 Üürniku eesõigust uue lepingu sõlmimisele paragrahvi 32 1.

Väljatõstmisel käesoleva paragrahvi 1. Kokkuleppeks võib olla ka senise eluruumi vabastamise eest rahalise kompensatsiooni maksmine. Juhatuse esindusõigus 1 Ühistut võib esindada iga juhatuse liige, kui põhikirjas ei ole ette nähtud, et juhatuse liikmed esindavad ühistut mitmekesi või ühiselt. Juhatuse esimees 1 Juhatuse liikmed valivad enda hulgast esimehe, kui põhikirjas ei ole ette nähtud, et seda teeb üldkoosolek.

Juhatuse koosolek 1 Juhatuse koosoleku kutsub kokku juhatuse esimees mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustav juhatuse esimehe hääl. Juhatuse liikme vastutus 1 Juhatuse liikmed vastutavad juhatuse pädevusse kuuluvate otsuste vastuvõtmise või vastuvõetud otsuste täitmata jätmise tagajärjel ühistule tekitatud varalise kahju eest solidaarselt.

Aruannete kinnitamine 1 Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande raamatupidamise seaduses RT I48, ;, ; 92, ;40, ; 42, ; 49, ;59, sätestatud korras. Aruannetele tuleb lisada revisjonikomisjoni arvamus ja kui ühistul on audiitor või nõukogu, peab lisama audiitori järeldusotsuse ja nõukogu arvamuse. Raamatupidamine 1 Ühistu peab oma tegevuse raamatupidamisarvestust, koostab ja esitab raamatupidamise ja statistilised aruanded kehtestatud korras.

Juhatuse liikmed vastutavad nende pädevuses olevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmise eest seaduses sätestatud korras.

Üldsätted 1.

Üldkoosoleku poolt juhatuse tegevuse heakskiitmisel vabanevad juhatuse liikmed vastutusest eelmise majandusaasta tulemuste eest. Ühistut kõikides õigustoimingutes peab esindama vähemalt kaks 2 juhatuse liiget, arvestades siinjuures seda, et käsitletavate õigustoimingute aluseks on üldkoosoleku või juhatuse otsus. Juhatuse pädevusse kuulub: 7. Ühistu rahaliste vahendite valitsemine; 7.

Ühistu palgaliste töötajate töölevõtmine ja vabastamine; 7. Ühistu asjade puhul nõuete rahuldamine ja sisse nõudmine ning volituste piires tehingute tegemine; 7.

Ühistu liikmetele vajaliku teabe andmine.

Õigusabi ettevõtjale ja edu tänu kindlustundele!

Ühistu operatiivset tegevust korraldab juhatuse esimees või selleks tööle võetud tegevdirektor. Tegevdirektor on oma tegevuses täielikult aruandluskohuslane juhatuse ees. Juhatuse liikmel on õigus nõuda ülesannete täitmisel tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Üldkoosoleku kokkukutsumine. Korraline üldkoosolek tuleb kokku vähemalt üks kord aastas. Selle kutsub kokku juhatus oma otsusega. Korralise üldkoosoleku kokkukutsumisest peab Ühistu liikmetele ette teatama vähemalt 30 kalendripäeva.

Teade pannakse välja trepikoja teadetetahvlile ja Ühistu interneti kodulehele. Üldkoosoleku kutsel peab olema näidatud koosoleku toimumise koht, aeg ja päevakord. Üldkoosoleku päevakorra määrab juhatus. Taotlus peab sisaldama üldkoosoleku päevakorda. Erakorralise üldkoosoleku kutsub kokku juhatus.

Erakorraline üldkoosolek tuleb läbi viia 30 kalendripäeva jooksul alates kirjaliku taotluse saabumisest. Kui juhatus ei kutsu p. Üldkoosolekul võib osaleda ja hääletada Ühistu liige või tema esindaja, kellele on antud lihtkirjalik volikiri. Isikud, kes ei ole Ühistu liikmed ja keda ei ole kutsutud üldkoosolekule päevakorras märgitud juhatuse otsusega, ei või osaleda üldkoosolekul ilma üldkoosoleku vastava loata.

Kuidas suurendada liige kahe paeva jooksul

Üldkoosoleku läbiviimine: 7. Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui selles osaleb üle poole Ühistu liikmetest. Kui üldkoosolekule ei ilmu nõutud arv liikmeid, teavitab koosoleku läbiviija sellest kokkutulnud Ühistu liikmeid ja kannab selle fakti protokolli. Protokolli allkirjastab koosoleku juhataja ja protokollija. Juhatus kutsub kokku sama päevakorraga uue üldkoosoleku.

Tagasikutsutud nõukogu liikme asemele määratud nõukogu liikme volitused kehtivad kuni nõukogu teiste liikmete volituste tähtaja lõppemiseni. Nõukogu liikmeks ei või olla juhatuse liige ega audiitor ega nendega võrdset majanduslikku huvi omav isik ega pankrotivõlgnik. Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kvartalis. Nõukogu koosolek kutsutakse kokku, kui seda nõuab nõukogu liige, juhatus või audiitor.

Kuidas suurendada liige kahe paeva jooksul

Koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees või teda asendav nõukogu liige. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu liikmetest.

Elamuseadus (lühend - ES)

Igal nõukogu liikmel on üks 1 hääl. Nõukogu liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda ega erapooletuks jääda, väljaarvatud kui arutatakse nõukogu liikmega seotud küsimusi. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud nõukogu liikmetest. Kui nõukogu liikmete poolt ja vastuhääli on võrdne arv siis otsustab nõukogu esimehe antud hääl.

Nõukogu koosolek protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla kõik koosolekul osalenud nõukogu liikmed. Protokolli kantakse nõukogu liikme eriarvamus, mille ta kinnitab oma allkirjaga. Nõukogu koosoleku protokoll saadetakse mitteosalenud liikmele elektrooniliselt viie 5 päeva jooksul koosoleku toimumisest arvates.

Nõukogu otsustab: 4. Fondi juhatuse liikmete arvu põhikirjas ettenähtud piirides, juhatuse liikmete tagasikutsumise ja uute liikmete valimise; 4. Fondi audiitori määramise, vajadusel audiitori tasustamise korra, samuti volituste tähtaja ning audiitori tagasikutsumise; 4.

Fondi majandusaasta aruande kinnitamise; 4. Fondi jaotatavate vahendite ja vara ühtse eelarve, ning selle eelarve koostisosadena soodustatud isikutele toetuste väljamaksmise ja toetusfondi eelarvete kinnitamise; 4. Juhatusele nõusoleku andmise palgaliste töötajate töölevõtmiseks; 4.

Juhatusele nõusoleku andmise järgmiste tehingute ja õigustoimingute tegemiseks: — Fondile annetatud hinnaliste üle euro mitterahaliste annetuste vastuvõtmisega seotud tehingute tegemine; — Fondile annetatud hinnaliste annetuste üle euro vastuvõtmisest keeldumine; — Tehingud ja õigustoimingud, mille otsustamist nõukogu poolt taotleb juhatus. Juhatusele nõusoleku andmise järgmiste igapäevase majandustegevuse raamest väljuvate tehingute tegemiseks: — Tehingud, millega kaasneb osaluse omandamine või lõppemine äriühingus; — Tehingud kinnisvaraga ja registrisse kantud vallasasjadega; — Laenu- ja hoiustamistehingud.

Muud küsimused, mille otsustamise õigus või kohustus tuleneb põhikirjast, Asutaja otsusest või seadusest.