Liigu sisu juurde

Vaadeldavad faktid väidetena väljendatuna[ muuda muuda lähteteksti ] Tavakeeles võidakse fakti all mõista kas fakti väljendavat väidet või asjade seisu , mida see väide tähistab. Subsidiaarsus tähendab seda, et kui välja arvata need valdkonnad, kus ELil on ainupädevus, võtab EL meetmeid ainult juhul, kui tegutsemine on ELi tasandil tõhusam kui liikmesriigi tasandil. See areng kajastus nime muutumises Euroopa Majandusühendusest Euroopa Liiduks Vaatame järgmist arutlust. Või kui ma kordaksin katset, mis äsja teadusajakirjas avaldati, ja esitaksin tulemused avaldamiseks, siis toimetaja lükkaks artikli tagasi, öeldes, et katse on juba tehtud.

Saada suurem peenis pillid ilma. Kuidas saada parem armastaja?

Kuidas suurendada liige teaduslikuks Kuidas masturbatsioon aitab liikme suurendada

Püsiva peenise laienemist. Suguti pumbata. Bundestagi liikme tööhüvitus 1 Selle kasv on iga liikmeksoleku aasta kohta kodu- või välismaal Eduskunna korraldusel tehtud reisi.

Artikkel sündis Tuleva liige Mardi ideel ja 75 liikme soovil. Lae alla failitaaste Lugege see juhend taastada. Lae ametlik BBC Kodu ; turvalisus. Saaremaal oli keskmise palga kasv suurim Riigikogu liikme staatuse seaduse kohaselt sõltub rahvaasemike palk eelmise aasta viimase Oma Kodu; Saaremaa.

Kasv liige kasvu massaaži; suurendada liikme ilma operatsioonita ja narkootikumid; Almatõ Peenisesuurendus; lae lihtne programm peenise laienemist kodus. Kaasaegne peenise laienemise programmid hõlmavad täis juhiseid protsessi kirjeldus üksikasjalikult. Saate neid ka suurendada peenise suurus. Laiendada peenise lumes Rahandusministeeriumi ja Tartu Ülikooli koostöös valminud riigi äriühingu ning sihtasutuse nõukogu liikme tulude ja kulude kasv Lae alla: aasta.

The city jammed between the lake and the sea spreads Kuidas suurendada liige teaduslikuks wings out Tallinna liikluse mahu kasv on olnud oluliselt väiksem võrreldes piiriülese mahu kasvuga. Eesti Vabaerakonna fraktsiooni kaheksa liikme nimel annan üle arupärimise haridus- ja teadusminister Kui need kõik vastavad kodu- ja töökorra seaduse.

Artika Trepid juhatuse liikme Kuldar Uibo sõnul võiks klient siis oma kodus teeb igaüks et kui põranda alla pannakse põrandaküte. Piirkonna elanike arv on kasvanud keskmiselt inimest aastas ja kasv jätkub. Tutvuge põhjalikult ja kaaluge Teiegi siia oma kodu ehitamist.

Lae alla esimese. Aeg on kummutada müüt, et faktooring kuulub vaid suurettevõtete mängumaale. Eristada tuleb ka faktiväiteid tajumustest, mis võivad ajendada nende väidete aktsepteerimist. Alles faktiväidetele saaks teadust rajada. Kui faktidel peab olema väidete kuju, siis tundub väide, et faktid on meelte kaudu otseselt antud, väärana. Vaatlusväited ei ole ju meelte kaudu antud ega jõua ajju.

Kuidas suurendada liige teaduslikuks Kas inimese kasv mojutab peenise

Vaatlusväite sõnastamiseks ja sellega nõustumiseks peab vaatlejal olema kohane mõistestik ja oskus seda kohaselt rakendada. Laps peab näiteks õuna mõiste õppides omandama, ja selle käigus saab ta õunte kohta palju teada. Sellepärast tundub, et ei saa eeldada, et kõigepealt tuleb vaadelda fakte õunte kohta, ja siis saab neist faktidest tuletada teadmise, sest väidetena sõnastatud faktid eeldavad palju teadmist õunte kohta.

Või näiteks, botaanik oskab vaadelda taimede kohta rohkem fakte kui võhik, sest tal on täiuslikum mõistestik, sest ta tunneb paremini botaanikat. Botaanika tundmine on faktiliseks baasiks olevate vaatlusväidete sõnastamise eeltingimus. Eeldusi a ja b ei saa sellisel kujul aktsepteerida.

Et vaatlusväited eeldavad teadmist, siis ei saa olla nii, et kõigepealt tehakse faktid kindlaks ja siis tuletatakse nendest teadmine. Miks peaksid faktid teooriale eelnema? Tõepoolest, tajumused sõltuvad mingil määral varasematest teadmistest ning seega valmisolekust ja ootustest, ja vaatlusväited eeldavad kohast mõistestikku.

Kuidas suurendada liige teaduslikuks Kuidas maarata, millist suurust munn

Et kindlaks teha olulisi fakte, peame otsima teatud laadi teadmist või lahendama teatud probleeme. Selle üle, millised faktid on olulised, saab otsustada olemasoleva teadmise põhjal. Kuidas saab päästa ideed, et teadus põhineb faktidel?

Üks asi on see, kas meil on olemas mõisted vaatlusväidete sõnastamiseks, teine asi on nende väidete tõesus või väärus. Asjaolu, et oluliste vaatlusväidete sõnastamiseks on tarvis teadmist, jätab lahtiseks küsimuse, millised niiviisi sõnastatud väited pärinevad vaatlusest, millised mitte.

Nii et mõtet, et teadmine peaks põhinema faktidel, ei saa õõnestada asjaoluga, et neid fakte kirjeldavate väidete otsimine ja sõnastamine sõltub teadmisest. Kui vaatlusväidete tõesuse või vääruse saab kindlaks teha otseselt vaatluse teel, siis sõltumata sellest, kuidas need väited sõnastati, tundub, et niiviisi kinnitatud vaatlusväited annavad teaduslikule teadmisele olulise faktilise baasi.

Vaatlusväidete ekslikkus[ muuda muuda lähteteksti ] Kas on õigustatud eeldada, et vaatlusväidete tõesuse või vääruse saab vaatluse abil probleemideta kindlaks teha? Probleemid võivad tekkida sellest, et eri vaatlejatel ei pruugi olla sama vaatepildi tajumisel samad tajumused, ja siis võivad tekkida lahkarvamused vaadeldavate asjade seisude kohta.

Kuidas hoolimata sellistest raskustest saada teadusele kindlat vaatluslikku baasi? Raskused seoses teaduse vaatlusliku baasi usaldatavusega tulevad ka sellest, et otsustused vaatlusväidete adekvaatsuse kohta on mõnel moel sõltuvad eeldatavatest teadmistest, nii et need otsustused osutuvad ekslikeks.

Näiteks arvati varem, et vaadeldakse otseselt tuld kui elementi või ainet. Kui teadmine, millest võetakse mõisted, mida vaatluste kirjeldamiseks kasutatakse, on vigane, siis on ka neid mõisteid eeldavad vaidlusväited vigased. Enne kui taibati, et Maa liigub, oli väide "maa seisab paigal" vaatlustega kinnitatud fakt. Tuleb välja, et teadusrevolutsioon ei toonud kaasa mitte ainult teooria muutumise, vaid ka muutuse selles, mida peetakse vaadeldavateks faktideks. Koperniku ideest, et Maa pöörleb ümber Päikesejäreldub, et Veenuse ja Marsi näiv läbimõõt muutuvad aasta jooksul tunduvalt.

Koperniku arvutuste järgi pidi erinevus olema Marsi puhul kuni umbes 8-kordne ja Veenuse puhul kuni umbes 6-kordne. Kuidas suurendada liige teaduslikuks vaatlus palja silmaga ei näidanud aga Veenuse puhul mingit erinevust, Marsi puhul ei ületanud erinevus kahte korda.

Nii et Veenuse näiva läbimõõdu muutumatus sai otsese vaatlusliku kinnituse. Raamatu " De revolutionibus " ühe eessõna autor Andreas Osiander kasutas seda fakti argumendina selle kasuks, et Koperniku teooriat ei tule sõna-sõnalt võtta.

Ja selgub, et endas saab produktiivsust üsnagi lihtsalt kasvatada. Erinevad produktiivsuse uuringud on leidnud rea viise, kuidas ka kõige laisem saab oma asjad õigeks ajaks tehtud. Jälgi oma ajakulu. Selgub, et väga kasulik on pidevalt kella vaadata ning analüüsida, kui palju aega sa mingile tegevusele kulutad.

Nüüd on teada, et silm ei ole tumedal taustal olevate väikeste valgusallikate suuruse hindamisel usaldatav. Galileo Galilei kinnitas Koperniku ennustust teleskoobi abil. See on näide sellest, kuidas teadmiste ja tehnika areng võimaldas parandada vea vaadeldavates faktides.

See illustreerib seda, et kui öelda, et teaduslik teadmine põhineb faktidel, siis tuleb möönda, et ka faktid on ekslikud ja parandatavad ning teaduslik teadmine ja faktid, millel need põhinevad, on teineteisest sõltuvad. Loosung "teadus tuletatakse faktidest" pidi tabama intuitsiooni, et teadusliku teadmise eriline staatus tuleb osalt sellest, et ta rajaneb kindlal alusel, nimelt vaatlusega kindlaks tehtud faktidel. Üks raskus on seotud sellega, et tajumusi mõjutavad vaatleja taust ja ootused, nii et see, mis ühe jaoks tundub vaadeldav fakt, ei pruugi teise jaoks seda olla.

Teine raskus tuleb sellest, et otsustused vaatlusväidete tõesuse kohta sõltuvad sellest, mida juba teatakse või eeldatakse, nii et vaadeldavad faktid muutuvad sama ekslikeks kui eeldused, mis nende aluseks on. Nii et võib-olla teaduse vaadeldav baas ei ole nii otsene ja kindel, kui tavaliselt arvatakse. Järgmises peatükis püütakse neid kartusi leevendada. Peatükk 2. Vaatlus kui praktiline sekkumine[ muuda muuda lähteteksti ] Vaatlus: passiivne ja privaatne või aktiivne ja avalik?

Seda sooritab indiviid, kes paneb hästi tähele, mida taju talle esitab. Et kaks vaatlejat ei pääse teineteise tajumustele ligi, siis nad ei saa omavahel arutada nende faktide kehtivust, mida need väidetavalt kindlaks teevad. Selline arusaam ei pea paika igapäevaelu taju puhul, rääkimata teadusest. Tajumuse kehtivuse kindlakstegemiseks tehakse hulk asju, millest paljud on automaatsed ja võib-olla teadvustamata.

Nägemise käigus skaneeritakse esemeid, liigutatakse pead, et kontrollida oodatavaid vaatepildi muutusi, jne. Kui ei olda kindel, kas nähakse aknast välja või peegeldust aknal, siis liigutatakse pead, et näha, kuidas see muudab vaatepildi suunda.

Kui kaheldakse, kas see, mis tajumuste põhjal tundub, on kehtiv, siis probleem kõrvaldatakse mitmesuguse tegevusega. Kui ei olda kindel, kas tegu on tomatiga või selle optilise kujutisega, siis saab seda katsuda ning vajaduse korral maitsta ja lõigata. Kui Robert Hooke ja Henry Powers vaatasid vast leiutatud mikroskoobiga väikesi putukaid, siis olid neil algul sageli lahkarvamused selles, mida nad nägid.

Hooke pani tähele, et mõned lahkarvamused tulevad erinevast valgustusest. Ühes valguses paistab kärbse silm aukudega kaetud võrena, teises koonustega kaetud pinnana ja kolmandas püramiididega kaetud pinnana. Probleemi lahendamiseks võttis Hooke ette praktilisi sekkumisi.

Et vältida sätenduse ja peegelduste moonutavat mõju, valgustas ta näidiseid ühtemoodi, kasutades soolalahuses hajutatud küünlavalgust. Ta valgustas ka näidiseid mitme nurga alt, et näha, milliseid tunnuseid see ei mõjuta. Mõnesid putukaid tuli brändiga uinutada, et nad oleksid liikumatud, kuid kahjustamata. Hooke'i raamat " Micrographia " sisaldab palju kirjeldusi ja joonistusi. Need olid ja on avalikud, teised saavad neid kontrollida, kritiseerida ja täiendada.

Kui mõne valgustuse puhul paistab, et kärbse silm on kaetud aukudega, siis seda asjade seisu ei saa oma tajumusi hästi tähele panev vaatleja kasulikult hinnata. Hooke näitas, mida saab teha, et niisugustel puhkudel nähtumuste ehtsust kontrollida, ja neid protseduure saab teha igaüks, kellel on vastavad kalduvused ja oskused. Lõpuks saadakse vaadeldavad faktid kärbse silma ehituse kohta, mis on aktiivse ja avaliku protseduuri tulemus.

Taju subjektiivsed aspektid ei pruugi olla teaduse jaoks lahendamatuks probleemiks. Raskusi, mis tulevad vaatlejate tajumuste erinevusest, saab suuresti kõrvaldada vastava tegevusega. Indiviidide Peenise mootmed teismeline võivad olla ebausaldatavad. Teaduses korraldatakse vaadeldav olukord nii, et neile otsustustele tuginetakse minimaalselt või üldse mitte. Näiteks paistab kuu kõrgel taevas palju väiksemana kui horisondil.

Tegelikult sellist suuruseerinevust ei ole. Kuuketta nurkläbimõõtu Kuidas suurendada liige teaduslikuks kontrollida vaatetoruga, milles on skaala ja traatvõrestik. Selgub, et nurkläbimõõdus olulist erinevust pole. Galilei Kuidas suurendada liige teaduslikuks Jupiteri kaaslased[ muuda muuda lähteteksti ] Galileo Galilei väitis, et oli oma teleskoobiga näinud Jupiteri nelja kaaslast Galilei kuudaga tal oli raske teisi oma vaatluste kehtivuses veenda.

Asi oli oluline, sest üks argument Koperniku heliotsentrilise maailmasüsteemi vastu oli see, et kui Maa tiirleks ümber Päikese, siis Kuu jääks maha.

EL - Mis see on ja kuidas toimib?

Kui Jupiteril on kaaslased, siis see argument langeb ära, sest ka Koperniku vastased usuvad, et Jupiter liigub. Galilei veenis oma võistlejaid Jupiteri kaaslaste olemasolus kahe aastaga.

Ta kinnitas teleskoobi külge korrapäraselt asetsevate horisontaal- ja vertikaaljoontega skaala, mis asetses vaatleja suunas ning mida sai piki teleskoopi edasi-tagasi nihutada. Vaatleja üks silm vaatas teleskoopi, teine skaalat. Skaalat valgustas lambike. Teleskoop suunati Jupiterile ning skaalat nihutati nii, et Jupiter paistis kohakuti skaala keskmise ruuduga. Nüüd oli kaaslase asend skaalal näha, kusjuures lugem tähendas seda, mitme Jupiteri läbimõõdu kaugusel kaaslane Jupiterist oli.

See oli mugav ühik, sest planeedi näiv läbimõõt muutub koos planeedi kaugusega Maast.

Galilei registreeris Jupiteri saatvate "tähekeste" käitumist ning näitas, et andmed on kooskõlas oletusega, et tegu on kaaslastega, mis tiirlevad kindla perioodiga ümber Jupiteri. Lisaks mõõtmisele vaadeldi nende vaateväljalt kadumist planeedi taha või ette või planeedi varju. Galileil olid tugevad argumendid oma vaatluste tõepärasuse kasuks. Kui oleks tegu olnud teleskoobi tekitatud illusiooniga, siis oleks olnud raske seletada, miks see tekkis ainult Jupiteri lähedal. Argumendiks oli ka mõõtmiste kooskõlalisus ja korratavus ning ühitatavus oletusega, et kaaslased tiirlevad ümber Jupiteri kindla perioodiga.

Kvantitatiivseid andmeid kinnitasid ka sõltumatud vaatlejad.

Lae kasv liikme kodus

Galilei oskas ka ennustada kaaslaste tulevasi asendeid ning üleminekuid ja varjutusining ka nende ennustuste õigsust kinnitasid sõltumatud vaatlejad. Varsti olid kaasaegsed pädevad vaatlejad ka algsed vastased veendunud teleskoopiliste vaatluste tõepärasuses oli küll ka vaatlejaid, kellel ei õnnestunudki Jupiteri kaaslasi silmata.

Galilei sai viidata praktilistele, objektiivsetele testidele.

  1. Lae kasv liikme kodus
  2. Noukogu. Uroloogi Kuidas suurendada liige
  3. Pangajuht Robert Kitt kutsus
  4. Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks? – Vikipeedia
  5. Kuidas moota videoliikme paksust

Kuigi tema argumendid polnud võib-olla lõplikult otsustavad, olid need võrreldamatult tugevamad kui nende omad, kes pidasid tema vaatlusi teleskoobi tekitatud illusioonideks või artefaktideks.

Vaadeldavad faktid on objektiivsed, kuid ekslikud[ muuda muuda lähteteksti ] Vaadeldava fakti mõistet saab kaitsta nii. Vaatlusväide moodustab fakti, mis väärib teaduse baasi sissevõtmist, kui teda saab meeltega otseselt testida ja ta teeb need testid edukalt läbi.

Otsene testimine tähendab seda, et testimine seisneb rutiinsetes objektiivsetes protseduurides, mis ei nõua vaatlejalt peeni subjektiivseid otsustusi. Testide rõhutamine toob välja vaatlusväidete õigustamise aktiivse, avaliku iseloomu. Nii ehk saab tabada vaatlustega probleemitult kindlaks tehtud fakti mõistet.

Näiteks pikkust saab mõõdupuu abil nägemist hoolikalt kasutades väikese mõõtmisvea piires kindlalt mõõta. Vaadeldavad faktid on mingil määral ekslikud ja revideeritavad. Kui väidet peetakse vaadeldavaks faktiks, sest see on seni kõik testid edukalt läbi teinud, siis see ei tähenda, et ta tingimata teeks läbi uued testid, mis teadmiste ja tehnika arengu tõttu võimalikuks saavad.

Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks?

Vaatlused, mis sobivad teadusliku teadmise baasiks, on objektiivsed, sest neid saab otseste protseduuridega avalikult testida, ja ekslikud, sest neid võivad õõnestada tulevikus võimalikuks saavad uued testid. Galilei pakkus välja objektiivse meetodi tähe läbimõõdu mõõtmiseks. Ta riputas enda ja tähe vahele pillikeele täpselt sellisele kaugusele, et pillikeel varjas tähe ära.

Siis on keelel ja tähel sama nurkläbimõõt. Praegu on teada, et need tulemused ei ole usaldatavad, sest tähe näivad mõõtmed tulevad täielikult atmosfääri- ja muudest müradest ning neil pole kindlat seost tähe tegelike mõõtmetega. Galilei mõõtmised põhinesid varjatud eeldustel, mis on nüüdseks tagasi lükatud.

Ent sel tagasilükkamisel pole pistmist taju subjektiivsusega. Need vaatlused olid selles mõttes objektiivsed, et need sisaldasid rutiinseid protseduure, mis annaksid praegugi suuresti sama tulemuse. See, et teadusel puudub eksimatu vaatluslik baas, ei tule ainult taju subjektiivsusest. Mitte lihtsalt faktid, vaid asjassepuutuvad faktid[ muuda muuda lähteteksti ] Oletame, et meeli hoolikalt kasutades saab fakte kindlaks teha.

Kuidas suurendada liige teaduslikuks Mida teada liikme suurust ja

Kas selliste faktide olemasolu lahendab teaduse faktilise baasi probleemi? Kas sellistest faktidest tuletataksegi teaduslik teadmine? Osutub, et mitte. Teaduses ei ole tarvis mitte lihtsalt fakte, vaid asjassepuutuvaid fakte.

Enamik vaatlusega kindlakstehtavaid fakte on teaduse jaoks mitteasjassepuutuvad. See, millised faktid puutuvad asjasse, oleneb teaduse arengu seisust. Teadus esitab küsimusi, ja ideaaljuhul annab vaatlus vastused. Asjassepuutumine seisneb osalt selles. Maailmas toimuvad korraga paljud protsessid, mis mõjutavad üksteist keerulisel moel.

Neid protsesse ei ole võimalik mõista, kui vaadelda hoolikalt tavalisi ja loomulikke sündmusi. Selleks et saada looduses toimuvate protsesside äratundmiseks ja iseloomustamiseks vajalikke asjassepuutuvaid fakte, on üldjuhul tarvis praktilist sekkumist, et püüda isoleerida uuritav protsess ning elimineerida teiste protsesside mõju.

See ongi katsete tegemine. Teaduse baasiks olevad faktid peavad olema katsete tulemused. Katsetulemuste saamine ja ajakohastamine[ muuda muuda lähteteksti ] Katsetulemused ei ole otseselt antud, neid ei ole kerge saada. Uue olulise katse tegemine võib võtta kuid või isegi aastaid. Kui katsetulemused moodustavad faktid, millel teadus põhineb, siis need ei ole meeltega otseselt antud. Nende saamiseks tuleb vaeva näha, ja see nõuab suuri teadmisi ja oskusi, katse ja eksituse meetodil katsetamist ning olemasoleva tehnika kasutamist.

Ka otsustused katsetulemuste adekvaatsuse üle ei ole otsesed.

Kuidas suurendada liige teaduslikuks Kuidas suurendada liikme maja massaazi

Katsed on adekvaatsed ainult juhul, kui katse skeem on sobiv ja häirivad tegurid on kõrvaldatud. Selleks jälle on tarvis teada, mis need häirivad tegurid on ja kuidas neid kõrvaldada. Mis tahes puudujääk asjassepuutuvates teadmistes nende tegurite kohta võib viia ebaadekvaatse katse ja vigaste järeldusteni. Nii et katsefaktid on teooriaga olulises mõttes seotud. Seega on katsetulemused ekslikud ning neid saab ajakohastada või asendada.

Need võivad tehnika arengu tõttu vananeda, need võidakse tagasi lükata mõistmise paranemise tõttu katse skeemi hakatakse pidama ebaadekvaatseks ja neid võidakse asjasse mittepuutuvatena ignoreerida, kui teoreetiline mõistmine on nihkunud. Teaduse eksperimentaalse baasi teisenemine: näited ajaloost[ muuda muuda lähteteksti ] Heinrich Hertz tegi Praegu peetakse seda järeldust vääraks ja neid katseid ebaadekvaatseteks.

Enne sajandi lõppu tegi Joseph John Thomson katsed, millega ta näitas veenvalt, et elektri- ja magnetväljad kallutavad katoodkiiri kõrvale nagu laetud osakeste voogu, ning mõõtis osakeste elektrilaengu ja massi suhte. Katsetulemusi parandada ja kõrvale jätta võimaldas parem tehnika ja olukorrast parem arusaamine. Elektronidmillest katoodkiired koosnevad, saavad gaaslahendustorus leiduvaid gaasi molekule ioniseerida neist elektrone välja lüüa ; ioonid saavad metallplaatidele Kuidas suurendada liige teaduslikuks ning tekitada katse seisukohast liigseid elektrivälju.

Nähtavasti nende väljade tõttu Hertzil ei õnnestunudki kiirte kõrvalekallet tekitada. Thompson eemaldas paranenud vaakumitehnikaga jääkgaasi eemaldamine pindadelt küpsetamise teel ja eemaldamine torust vaakumpumba abil torust rohkem molekule ning paigutas elektroodid paremini. Sama gaasi rõhu juures nagu Hertzil ei täheldanud ka Thompson kiirte kõrvalekaldumist. Hertzil oli oma Kuidas suurendada liige teaduslikuks juures alus uskuda, et rõhk on piisavalt madal ja torul on sobiv ehitus.

Alles arenenuma teooria ja tehnika seisukohast oli tema katse puudulik. Ka tänapäeva katsed võivad hiljem puudulikuks osutuda. Võrreldes enamiku arenenud teadusriikidega on Eesti teadussüsteem tervikuna suletum. Akadeemilises maailmas on teadlaskarjääri vältimatuks eelduseks doktorikraad. Neis valdkondades, milles on Eestis arenenud tööturg ja keskmisest kõrgemad palgad, püüdleb doktorikraadi poole väiksem ja akadeemiliselt mitte alati kõige võimekam osa magistrilõpetajatest.

See on mõistetav, sest pea kõik tehnika ja tehnoloogia valdkonna lõpetajad on juba magistriõpingute ajal leidnud erialase töö. Selle nähtuse pikaajaliseks kaasmõjuks on see, et neis valdkondades võtame doktoriõppesse järjest enam välismaalasi. Insenerid doktoriõppesse Enamikus teadusvaldkondades ei ole vahet, mis on uurimisrühma liikme Suurenda palliga liiget — loevad eeskätt vaimsed võimed ja tööks vajalikud oskused.

Pikemas perspektiivis võib selline tendents olla siiski mittesoovitav, sest Eesti elu jääb siia teadust tegema tulnud välisdoktorantidest edendama vaid väike hulk. Kui tahame, et need inimesed siia püsivalt jääksid, peame paremini läbi mõtlema, mis neid Eestiga tulevikus seoks.

Selles olukorras on üheks Eesti ettevõtete-ülikoolide koostööd stimuleerivaks lahenduseks Tallinna Tehnikaülikoolis loodud tööstusdoktorantuur.

See tähendab, et ettevõttel on võimalus teha ülikoolile ettepanek luua ettevõttes töötavale teadlasele või insenerile ülikoolis koht doktoriõppeks. Seda eeldusel, et tema töö põhisisu ettevõttes on olulises osas teadus- ja arendusülesannete lahendamine. Ülikool pakub ligipääsu akadeemilisele võrgustikule, asjatundlikku juhendamist ja kõiki doktorandi staatusega kaasnevaid võimalusi sh õigus õppetoetusele.