Liigu sisu juurde

Nad otsustasid arutada tsirroosi programmi ja seda, kuidas seda vältida. Kuivõrd sügavuse edasisel kasvamisel lisandub väga vähe uusi veevöösid, siis võib Siluri veekompleksi vettandva alumise osa piiriks pidada 30—50 meetrit Eesti hüdrogeoloogiline kaardi seletuskiri, Haigus ei pruugi elu jooksul tekkida, kuna sellel on ainult geneetiline päritolu.

EUR-Lex - D - EN - EUR-Lex

Valdavalt on rajatud puurkaevud 90— meetri sügavused ning nendest tarvitatav vesi pärineb Siluri veekompleksist. Pinnakate Maapinda katab kvaternaarne pinnakate, mille paksus ulatub 2—5 meetrist valla idaosas Võrtsjärve ümbrus 20—40 meetrini valla lääneosas, olles kohati isegi kuni 50 meetri paksune.

Valla keskosas on pinnakatte paksus 10—20 meetri ringis. Pinnakate algab saviliiva ja liivsaviga, mis vaheldub kruusa ning veerisega.

Kihi paksus on valdavalt 12—15 meetrit, valla idaosas kuni 3—5 meetrit. Sügavamal, 23—30 meetri sügavusel, esineb savi ning algavad liivakivi kihid. Pinnasevesi esineb peamiselt moreeni sees olevates liivakihtides ja -läätsedes.

Päivi Räsänen kristillisdemokraatit : mitä tälle aiotaan tehdä ?

Veetase moreenisse rajatud salvkaevudel on 2—5 meetri sügavusel maapinnast, paksema pinnakattega aladel sügavamal, 10—15 meetri sügavusel. Suurvee perioodil on pinnasevesi maapinnast 1 meetri sügavusel. Pinnasevee seisund sõltub aasta ilmastikutingimustest ning veetase kõigub suure amplituudiga. Tihti jäävad majapidamiste kaevud kuivaks, mis teeb selle vee kasutamise keerukaks. Aluspõhja ehitus ja hüdrogeoloogia Pinnakatte all, 20—40 meetri sügavusel lasuvad Siluri ülemise veehorisondi kivimid.

EUR-Lex Access to European Union law

Vettkandvad on põhiliselt Alam-Siluri veekompleksi kuuluvad Jaagarahu S1jg ja Jaani S1jn lademe kavernoossed ja lõhestunud dolomiidi ning lubjakivid, mis on Siluri veekompleksi veerikkamaid lademeid ning ühtlasi ka piirkonna peamiseks veeallikaks. Selle paksus on 20—40 meetrit. Enam kui poole Siluri veekompleksi puuritud puurkaevudesse tungivast veest annab selle veekompleksi ülemine 15 m paksune kiht.

Kuivõrd sügavuse edasisel kasvamisel lisandub väga vähe uusi veevöösid, siis võib Siluri veekompleksi vettandva alumise osa piiriks pidada 30—50 meetrit Eesti hüdrogeoloogiline kaardi seletuskiri, Siluri ülemise horisondi veetase on praegusel ajal 12—15 meetri sügavusel maapinnast, moodustades ligi meetrise depressiooni.

Valdavalt on tegemist mageda põhjaveega, mis enamasti vastab joogivee nõuetele. Jaagarahu—Jaani veekihti avavates puurkaevudes esineb kohati ka fluoriidide kõrgendatud sisaldust, mis on tõenäoliselt seotud Jaani lademe mergliga, mis paljudes puurkaevudes on põhjendamatult avatud.

Category: Health

Siluri alumine veehorisont on Adavere S1ad ja Raikküla S1rk lademes m sügavusel. Lademe merglid ja savikad lubjakivid on suhteliselt vettpidavad ning seda võib käsitleda kui vett nõrgalt läbilaskvat kihti. Vesi on selles nõrgalt soolakas ning selle kvaliteet ei vasta küllalt tihti kloriidide ja naatriumisisalduse poolest kaasaegsetele joogivee nõuetele. Fluoriidide suur sisaldus on seotud geoloogilise läbilõike geokeemiliste tingimustega, eelkõige Jaani ja Adavere lademe savika lubjakivi, mergli ja metabentoniidikihtidega.

Veeandvus Viiratsi vallas levivad Siluri ja Ordoviitsiumi lubjakivid, merglid ja dolomiidid on valdavalt mõõduka veeandvusega. Suhteliselt veerikkam on Siluri karbonaatsete kivimite osa. Põhjavee kaitstus Hüdrogeoloogilistest tingimustest ning pinnakatte paksusest ja koostisest tulenevalt kuulub Võrtsjärve madaliku lääneossa jääv Viiratsi vald keskmiselt või hästi kaitstud alade hulka. See peegeldub otseselt ka lämmastikühendite madalas sisalduses.

Viiratsi valla loodepoolne osa — Viiratsi alevik, Vana-Võidu asula ja Uusna asula — jäävad suhteliselt hästi kaitstud madal reostusohtlikkus põhjaveega piirkonda, kus savikihi paksus on 5—10 meetrit või moreeni paksus 20—50 meetrit. Valla kesk- edela- ja idaosa — Tänassilma, Tusti, Valma, Ruudiküla, Vasara ja Mäeltküla küla — jäävad keskmiselt kaitstud keskmise reostusohtlikkusega põhjaveega piirkonda, kus savikihi paksus on 2—5 meetrit või moreeni paksus 10—20 meetrit.

Liige Paksus 4.5 on normaalne

Ehitusgeoloogia Ehitusgeoloogiliselt jääb Viiratsi vald C4 rajooni Kõrg-Eesti valdkondmida iseloomustab Devoni platoo lainjas Liige Paksus 4.5 on normaalne sellesse lõikunud ürgorgudega.

Esineb väiksemaid voorestikke ning mõhnastikke.

Viiratsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kinnitamine

Pinnakatte paksus on reeglina suur, domineerivaks pinnaseks on reeglina kivivaesem ning liivakam moreen. Liivade levik on väiksem, soostunud alasid on vähe ning nõrku savipinnaseid esineb harva.

Aluseks on 4—5 meetri paksune moreen, Kas masturbatsioon aitab liikme suurendada kohati lammisetted ja nõrgad viirsavid. Pinnasevesi on tavaliselt 5—10 meetri sügavusel, orgudes maapinna lähedal. Ehitusgeoloogia, Valla idaosas Valma külasse rajatud puurkaevude geoloogiline läbilõige on võrreldav Viiratsi aleviku puurkaevudega.

Liige Paksus 4.5 on normaalne

Kliima, sademed Viiratsi aleviku naaberasulas Viljandis on aastas minimaalselt mm ja maksimaalselt mm sademeid. Aastane keskmine sademete hulk on mm. Sakala kõrgustiku keskmine on — mm.

Aasta keskmine õhutemperatuur, taandatud aastasele ajavahemikule, on 4,9°. Temperatuur alla 0° kestab Viljandis keskmiselt 4,5 kuud Maa läbikülmumise sügavus on keskmiselt 0,5 m maksimaalne külmunud kiht katsepõllul on olnud 0,8 m.

Liige Paksus 4.5 on normaalne

Pinnavesi Viiratsi vald asub Tänassilma ja Ärma jõe valgalal. Viimane on Tänassilma jõe lisajõgi. Enamus valla territooriumist kulgeb piki Tänassilma jõe mõlemat kallast kuni peaaegu jõe suudmeni Võrtsjärve, Oiu külas.

Mainitud jõed on Viiratsi valla peamised pinnaveekogud. Suuremad järved valla territooriumil puuduvad, kui mitte pidada silmas, et idast piirneb Viiratsi vald Võrtsjärvega.

Tänassilma jõgi algab Viljandi järve kirdeotsa lähedalt ürgorust. Suurvee ajal saab jõgi vett ka veelahkmelisest Viljandi järvest ja Uueveski ojast.

Tänassilma jõe üldpikkus on 34 km.

Liige Paksus 4.5 on normaalne

Ärma jõgi algab Sakala kõrgustiku lõunaosa idaküljelt Pahuvere lähedalt, voolab põhjasuunas ning suubub Vana-Võidu ja Uusna vahel paremalt Tänassilma jõkke. Ärma jõe pikkus on 37 km.

Liige Paksus 4.5 on normaalne

Pinnavete seisund on viimase 30—40 aasta jooksul halvenenud, kuid alates ndatest aastatest Liige Paksus 4.5 on normaalne olukord paranenud seoses põllumajandusliku hajureostuse vähenemisega.

Vastavalt «Veeseaduse» § le on Tänassilma jõgi ja Ärma jõgi selle lisajõena reostustundlik suubla, mistõttu 1. Vee-ettevõtte iseloomustus Viiratsi vallas on ühisveevärki ja -kanalisatsiooni haldavaks ettevõtteks MA Viikom, mille hallata on lisaks veevärgile ka valla jäätmemajandusekorraldus, haljastus, teede korrashoid ja kalmistute heakord.

Ettevõtte omanikuks on Viiratsi Vallavalitsus. Ettevõttes töötab Ettevõtte juhataja on Ülle Nöps.